30 aastat A. Kitzbergi osakonda
Eesti Looduskaitse Seltsi A. Kitzbergi osakond moodustati 11. jaanuaril 1985. aastal Viljandi osakonna jagunemise järel.
Ma mäletan seda päeva. Oli väga külm. Avaüritus toimus Abja Keskkooli aulas. Istusime palitud seljas. Maja kütmisel oli häire.
Viljandi osakonda esindasid Helmut Hallemaa, Ardo Toomet, Hillar Kattai. Meile anti üle piirkonna liikmete arvestuskaardid. Enamik liikmeid oli Pollist. Sealt siis alustasime. Valisime juhatuse ja revisjonikomisjoni, koostasime tööplaani.
Algusaastate olulisemaks ürituseks oli Abja keskel asuva haljasala korrastamine. Seda tegime koos Abja külanõukogu , Abja sovhoosi ja Teedevalitsusega. Tellisime projekti ja järgmisel aastal alustasime. Juurisime välja ajast ja hooldamatusest räsitud läätspuuheki. Korrastasime kõnniteed, istutasime vastavalt projektile põõsaid ja puid. Tasandasime murupinda ja külvasime uut muru. Tänavapoolsesse serva istutasime 3 lehist. Hiljem pidid kaks neist andma ruumi parklale. See, mis alles jäi, on Eino Eineri istutatud.
Meie esimene reis oli Pärnumaa ''Edasi'' kolhoosi. Seal võttis meid vastu peaagronoom Arnold Erm. Tema suunas maastikuhoolduse arengut ja ülevaatusi.
Pärnu ''Edasi'' kolhoosi karjakoplid asusid Tallinn-Pärnu maantee ääres, kus oli näha, et karjaaia postid olid valgeks lubjatud.
Alates 1986. aastast hakkasime korraldama Kitzbergi päevi. Esimene oli Maiel, kus Asta Jaaksoo tutvustas muuseumi ja innustas meid rohkem tutvuma Kitzbergi loominguga. Sellest peale on niisugust üritust korraldatud igal kevadel eri paigus, mis on seotud näitekirjanikuga. Tähelepanu ja austust on neil sõitudel jätkunud ka teistele kultuuritegelastele, sõjameestele ja taluperemeestele. Vaadeldud on ka antud paikkonna loodus- ja kultuuriobjekte.
Ajapikku meie sõitude ring laienes. Tutvusime naaberkihelkondadega ja nüüd on kogu maakonnal ring peal.
Oma üritustega oleme tähistanud Oti õunapuu 300-ndat sünnipäeva. Nimelt kirjutati eelmise sajandi alguses, et see puu on 200- aastane.Niimoodi kirjutati kogu eelmise sajandi jooksul. Pidasime sajandivahetuse aastal sünnipäeva ja nüüd on juba mõistlik rääkida 300 aasta vanusest Oti õunapuust. Teadusemehed on uurinud tema vanust, aga selget vastust ei ole antud.
Oma ringsõidul oleme istutanud Ilmi Kolla 70. sünniaastapäeval valge sireli tema kalmule. See oli ühes tema luuletuses esinenud soov.
Oleme tutvunud oluliste kultuuritegelaste kalmudega paljudel kalmistutel.
Oleme tähistanud Mulgi raudtee 110- ndat aastat. Alustasime Mõisakülast ja lõpetasime Kaarli raudteejaamas. Liikusime bussiga ja mõned teelõigud ka jalgsi. Kõigil neil retkedel on meile selgitusi jaganud Aksel Tiideberg. August Kitzbergiga seotut on tutvustanud Asta Jaaksoo.
Oleme korraldanud 2-3 päevaseid ringsõite Eestimaal. Oleme reisinud Põhja- ja Lõuna-Eestis. Võrumaal oli reisijuhiks Voldemar Mark. Mitmel korral oleme külastanud Lääne-Eestit. Kõik need reisid on eelnevalt ette valmistatud ja leitud pädevad giidid. Oleme püüdnud külastada Eesti saari. Käinud oleme Osmussaarel, Mohni saarel, Piirissaarel, Naissaarel, muidugi Saaremaal ja Hiiumaal.
Oma ringsõitudel oleme Võrtsjärvel kalega purjetanud ning teinud parvematka Emajõel, mis lõppes Peipsi järvel Praaga lähedal olevas saunas.
Viimastel aastatel on planeeritud pikemaid reise naaberriikidesse. Oleme viibinud Ahvenamaal, Gotlandil, põnevad reisid toimusid Poolas, Põhja-Norras ja Venemaal. Mitmeid kordi oleme külastanud Lätit. Sellel aastal on kavas 6- päevane huvireis Leetu.
On olnud temaatilisi õhtuid, kus oleme kohtunud rännu- ja loodusmeestega. Siim Sillamaa on rääkinud ümbermaailmareisist. Ta tegi sellest kaasa ühe etapi Atlandi ookeanil. Meid on külastanud Hendrik Relve ja rääkinud Lõuna-Ameerikast.
R. Männik on rääkinud Antarktika tööaastast. Katrin Pärnpuuga on kokkulepe, et ta räägib oma Kamtšatka reisist. Ka oma käikudest oleme korraldanud vestlusõhtuid piltide ja videote vaatamisega.
Alati oleme osalenud üleriigilistel kokkutulekutel. Meid on olnud alati suur bussitäis. On osaletud kevadisel suurkogul ja aastalõpukogunemistel.
Igal aastal korrastame lähikonnas olevaid loodusobjekte. Mitmel kevadel korrastasime Annemäge, mis asub Lillis. Lopa paljandil on paaril aastal raiutud võsa, et oleks hõlpsan sinna juurde pääseda. Heakorratööd on ulatunud Halliste kooliparki, Abja Gümnaasiumi parki, Halliste kiriku ja Penuja kooli juurde. Meie liikmed on koristanud Kutsiku järve ümbrust ja Polli mõisaparki. Heakorratöid on tehtud Kamaral ja ka Õisus. Mitmel korral , kui Abja paisjärve veetase on olnud madal, oleme koristanud selle kaldaala. Koristanud oleme raudeetammi ümbrust. Kevadise koristuspäeva oleme teinud ka Indus paarikümne osavõtjaga, kus oli 5 saemeest.
Kõik see on olnud ühiskondlik töö , mille eest pole olnud tänu loota. Hea, kui seda on märgatud.
Mitmel kevadel on toimunud linnuhommikud, kuhu on tulnud mitmeid huvilisi. Meie juhendajaks on Olav Renno. Läinud suvel oli ka pisike taimematk, mille eesmärk oli tutvuda orhideedega ja kohati esines neid massiliselt.
Eelmisel aastal tegelesime Mulgimaa tunnustaime valimisega. Komisjoni kuulusid Olav Renno, Tiiu Savi ja Rein Mägi. Valituks osutus lõhnav maarjahein. Tiiu Savi teeb seda taime tutvustava ettekande.
Oleme jälginud kohalikke allikaid ja saatnud nende kirjeldusi Kristel Vilbastele.
Paar aastat tagasi oli meil au korraldada üleriigiline kokkutulek. Saime sellega edukalt hakkama.
Liikmeid oli kõige rohkem 1989. aastal. Siis oli 187 huvilist. Selle aasta algul 132 liiget. Tõsi küll, kõik ei ole aktiivsed. On neid, kes maksavad ainult liikmemaksu, ja neidki, kes seda ei tee.
Seltsi tegevus 30 aasta jooksul on olnud aktiivne. Meie tunneme vähe õues kasvavaid taimi, ei tunne kõiki meid ümbritsevaid linde. Selles suunas on meil üheskoos vaja areneda.
Siin väljapandud Jaan Iire herbaariumid on näiteks maarahva huvist looduse vastu. Kahtlemata kõik ei jõua niikaugele kui tema, nii et on, mida temalt õppida.
Seltsi üheks mureks on noorte vähesus. Olen Abjas mõned suved teinud noortele jalgratastega mõnetunniseid sõite, tutvustades kultuuri- ja loodusobjekte. Kolm aastat tagasi olid need sõidud rahvarohked. Eelmine suvi ainult paar last, probleem on ilmselt selles, et neil puudub omaealine liider. Noortega oleme käinud Pärnu uues loodusmajas.
Oma tegevusi oleme aeg-ajalt kajastanud Lõuna-Mulgimaas ja Karksi Sõnas.
Seltsi liikmemakse on aidanud viimastel aastatel koguda Liia Igga, Aili Soosaar, Maie Kõverjalg ja Eve Raska. Tänu neile on liikmemaks laekunud keskmiselt hästi.
Maksude kogumine ja raha kasutus on kajastarud raamatupidamises.
Meid on igal aastal toetanud igaaastaselt Abja vald. Toetuse saamiseks tuleb oktoobris esitada avaldus järgmiseks eelarveaastaks ja tasutakse kuludokumentide alusel. See summa on 320 €. Suur tänu vallale!
Oma tegevust kajastame ka peakontoris Tallinnas. Igal aastal esitame oma tööplaani ja aasta lõpus kokkuvõtte tehtud tegevustest ning väljavõtte osakonna raamatupidamisest.
See osakonnas tehtu on meie kõigi ühine tegevus. Oma plaane teeme ja arutame koos. Seltsi tegevus on meie tegevus. Meie kõik soovime, et see edaspidigi nii jätkuks. Oleme tublid.
Osakonna nimel Rein Mägi.
Eesti Looduskaitse Seltsi A. Kitzbergi osakond moodustati 11. jaanuaril 1985. aastal Viljandi osakonna jagunemise järel.
Ma mäletan seda päeva. Oli väga külm. Avaüritus toimus Abja Keskkooli aulas. Istusime palitud seljas. Maja kütmisel oli häire.
Viljandi osakonda esindasid Helmut Hallemaa, Ardo Toomet, Hillar Kattai. Meile anti üle piirkonna liikmete arvestuskaardid. Enamik liikmeid oli Pollist. Sealt siis alustasime. Valisime juhatuse ja revisjonikomisjoni, koostasime tööplaani.
Algusaastate olulisemaks ürituseks oli Abja keskel asuva haljasala korrastamine. Seda tegime koos Abja külanõukogu , Abja sovhoosi ja Teedevalitsusega. Tellisime projekti ja järgmisel aastal alustasime. Juurisime välja ajast ja hooldamatusest räsitud läätspuuheki. Korrastasime kõnniteed, istutasime vastavalt projektile põõsaid ja puid. Tasandasime murupinda ja külvasime uut muru. Tänavapoolsesse serva istutasime 3 lehist. Hiljem pidid kaks neist andma ruumi parklale. See, mis alles jäi, on Eino Eineri istutatud.
Meie esimene reis oli Pärnumaa ''Edasi'' kolhoosi. Seal võttis meid vastu peaagronoom Arnold Erm. Tema suunas maastikuhoolduse arengut ja ülevaatusi.
Pärnu ''Edasi'' kolhoosi karjakoplid asusid Tallinn-Pärnu maantee ääres, kus oli näha, et karjaaia postid olid valgeks lubjatud.
Alates 1986. aastast hakkasime korraldama Kitzbergi päevi. Esimene oli Maiel, kus Asta Jaaksoo tutvustas muuseumi ja innustas meid rohkem tutvuma Kitzbergi loominguga. Sellest peale on niisugust üritust korraldatud igal kevadel eri paigus, mis on seotud näitekirjanikuga. Tähelepanu ja austust on neil sõitudel jätkunud ka teistele kultuuritegelastele, sõjameestele ja taluperemeestele. Vaadeldud on ka antud paikkonna loodus- ja kultuuriobjekte.
Ajapikku meie sõitude ring laienes. Tutvusime naaberkihelkondadega ja nüüd on kogu maakonnal ring peal.
Oma üritustega oleme tähistanud Oti õunapuu 300-ndat sünnipäeva. Nimelt kirjutati eelmise sajandi alguses, et see puu on 200- aastane.Niimoodi kirjutati kogu eelmise sajandi jooksul. Pidasime sajandivahetuse aastal sünnipäeva ja nüüd on juba mõistlik rääkida 300 aasta vanusest Oti õunapuust. Teadusemehed on uurinud tema vanust, aga selget vastust ei ole antud.
Oma ringsõidul oleme istutanud Ilmi Kolla 70. sünniaastapäeval valge sireli tema kalmule. See oli ühes tema luuletuses esinenud soov.
Oleme tutvunud oluliste kultuuritegelaste kalmudega paljudel kalmistutel.
Oleme tähistanud Mulgi raudtee 110- ndat aastat. Alustasime Mõisakülast ja lõpetasime Kaarli raudteejaamas. Liikusime bussiga ja mõned teelõigud ka jalgsi. Kõigil neil retkedel on meile selgitusi jaganud Aksel Tiideberg. August Kitzbergiga seotut on tutvustanud Asta Jaaksoo.
Oleme korraldanud 2-3 päevaseid ringsõite Eestimaal. Oleme reisinud Põhja- ja Lõuna-Eestis. Võrumaal oli reisijuhiks Voldemar Mark. Mitmel korral oleme külastanud Lääne-Eestit. Kõik need reisid on eelnevalt ette valmistatud ja leitud pädevad giidid. Oleme püüdnud külastada Eesti saari. Käinud oleme Osmussaarel, Mohni saarel, Piirissaarel, Naissaarel, muidugi Saaremaal ja Hiiumaal.
Oma ringsõitudel oleme Võrtsjärvel kalega purjetanud ning teinud parvematka Emajõel, mis lõppes Peipsi järvel Praaga lähedal olevas saunas.
Viimastel aastatel on planeeritud pikemaid reise naaberriikidesse. Oleme viibinud Ahvenamaal, Gotlandil, põnevad reisid toimusid Poolas, Põhja-Norras ja Venemaal. Mitmeid kordi oleme külastanud Lätit. Sellel aastal on kavas 6- päevane huvireis Leetu.
On olnud temaatilisi õhtuid, kus oleme kohtunud rännu- ja loodusmeestega. Siim Sillamaa on rääkinud ümbermaailmareisist. Ta tegi sellest kaasa ühe etapi Atlandi ookeanil. Meid on külastanud Hendrik Relve ja rääkinud Lõuna-Ameerikast.
R. Männik on rääkinud Antarktika tööaastast. Katrin Pärnpuuga on kokkulepe, et ta räägib oma Kamtšatka reisist. Ka oma käikudest oleme korraldanud vestlusõhtuid piltide ja videote vaatamisega.
Alati oleme osalenud üleriigilistel kokkutulekutel. Meid on olnud alati suur bussitäis. On osaletud kevadisel suurkogul ja aastalõpukogunemistel.
Igal aastal korrastame lähikonnas olevaid loodusobjekte. Mitmel kevadel korrastasime Annemäge, mis asub Lillis. Lopa paljandil on paaril aastal raiutud võsa, et oleks hõlpsan sinna juurde pääseda. Heakorratööd on ulatunud Halliste kooliparki, Abja Gümnaasiumi parki, Halliste kiriku ja Penuja kooli juurde. Meie liikmed on koristanud Kutsiku järve ümbrust ja Polli mõisaparki. Heakorratöid on tehtud Kamaral ja ka Õisus. Mitmel korral , kui Abja paisjärve veetase on olnud madal, oleme koristanud selle kaldaala. Koristanud oleme raudeetammi ümbrust. Kevadise koristuspäeva oleme teinud ka Indus paarikümne osavõtjaga, kus oli 5 saemeest.
Kõik see on olnud ühiskondlik töö , mille eest pole olnud tänu loota. Hea, kui seda on märgatud.
Mitmel kevadel on toimunud linnuhommikud, kuhu on tulnud mitmeid huvilisi. Meie juhendajaks on Olav Renno. Läinud suvel oli ka pisike taimematk, mille eesmärk oli tutvuda orhideedega ja kohati esines neid massiliselt.
Eelmisel aastal tegelesime Mulgimaa tunnustaime valimisega. Komisjoni kuulusid Olav Renno, Tiiu Savi ja Rein Mägi. Valituks osutus lõhnav maarjahein. Tiiu Savi teeb seda taime tutvustava ettekande.
Oleme jälginud kohalikke allikaid ja saatnud nende kirjeldusi Kristel Vilbastele.
Paar aastat tagasi oli meil au korraldada üleriigiline kokkutulek. Saime sellega edukalt hakkama.
Liikmeid oli kõige rohkem 1989. aastal. Siis oli 187 huvilist. Selle aasta algul 132 liiget. Tõsi küll, kõik ei ole aktiivsed. On neid, kes maksavad ainult liikmemaksu, ja neidki, kes seda ei tee.
Seltsi tegevus 30 aasta jooksul on olnud aktiivne. Meie tunneme vähe õues kasvavaid taimi, ei tunne kõiki meid ümbritsevaid linde. Selles suunas on meil üheskoos vaja areneda.
Siin väljapandud Jaan Iire herbaariumid on näiteks maarahva huvist looduse vastu. Kahtlemata kõik ei jõua niikaugele kui tema, nii et on, mida temalt õppida.
Seltsi üheks mureks on noorte vähesus. Olen Abjas mõned suved teinud noortele jalgratastega mõnetunniseid sõite, tutvustades kultuuri- ja loodusobjekte. Kolm aastat tagasi olid need sõidud rahvarohked. Eelmine suvi ainult paar last, probleem on ilmselt selles, et neil puudub omaealine liider. Noortega oleme käinud Pärnu uues loodusmajas.
Oma tegevusi oleme aeg-ajalt kajastanud Lõuna-Mulgimaas ja Karksi Sõnas.
Seltsi liikmemakse on aidanud viimastel aastatel koguda Liia Igga, Aili Soosaar, Maie Kõverjalg ja Eve Raska. Tänu neile on liikmemaks laekunud keskmiselt hästi.
Maksude kogumine ja raha kasutus on kajastarud raamatupidamises.
Meid on igal aastal toetanud igaaastaselt Abja vald. Toetuse saamiseks tuleb oktoobris esitada avaldus järgmiseks eelarveaastaks ja tasutakse kuludokumentide alusel. See summa on 320 €. Suur tänu vallale!
Oma tegevust kajastame ka peakontoris Tallinnas. Igal aastal esitame oma tööplaani ja aasta lõpus kokkuvõtte tehtud tegevustest ning väljavõtte osakonna raamatupidamisest.
See osakonnas tehtu on meie kõigi ühine tegevus. Oma plaane teeme ja arutame koos. Seltsi tegevus on meie tegevus. Meie kõik soovime, et see edaspidigi nii jätkuks. Oleme tublid.
Osakonna nimel Rein Mägi.
